Loodusesse minnes tuleb alati olla vaikimisi valmis ootamatusteks. Eriti siis, kui oma harjumuspärasest loodusruumist tundmatusse või vähemtuntud paikadesse suundud. Muredeks võivad olla villid, kuumarabandus, kõrgustõbi jne. Võimaluste piires tasub end reisile asutades ootamatusteks siiski ette valmistada ja paremal juhul neid isegi ennetada.
Enim levinud tervisemured
Enim levinud meditsiinilised probleemid matkadel on villid, hüppeliigese vigastus, erinevad põlvevigastused, kuumarabandus ja hüpotermia.
Tervisehädad võivad olla vähem või rohkem häirivad, kuid halvimal juhul ei saa välistada ka seda, et peate nende ilmnedes oma retke ajutiselt peatama või isegi katkestama.
Sobivaid jalatseid ning mõistliku kaaluga seljakotti kandes ja eelnevalt vajadusel end treenides on võimalik vigastuste riski olulisel määral vähendada. Villide tekkides ei ole põhjust paanikaks, neid võib pidada tavapäraseks osaks teekonnast. Teadlikkus ja tähelepanelikkus aitavad ka nende tekkimist ennetada ning lisaks sellele saab vajadusel abi erinevatest desovahenditest, plaastritest ja muudest abivahenditest.
Kuumarabanduse vältimiseks aitab sobiva peakatte kandmine, soovitatav on ka kaelakaitse. Päikesekreemi korrapärast kasutamist ei tohi unustada.
Hüpotermia ohtu ei tohiks alahinnata. Kehatemperatuuri liigse langemisega tuule, vihma, külma temperatuuri või märgade riiete tõttu kaasneb reaalne oht hüpotermia tekkeks. Selle ennetamiseks tuleb olla võimaluste piires teadlik ja ettevalmistunud ilmastikuoludeks ning süüa ja juua piisavalt.
Kõrgustõbi
Kõrgele mägedesse tõustes tekib oht haigestuda kõrgustõppe. Kõrgustõppe haigestumise põhjuseks on organismi kohanematus kõrguse ja sellest tuleneva hapnikupuudusega. Enamjaolt peetakse kõrgustõve tekkimise alguspunktiks kõrgust 2500 meetrit merepinnast, kuid see on alati individuaalne.
Kõrguse kasvades väheneb õhurõhk. 3000 meetri kõrgusel on õhurõhk 2/3 ning kõrgusel 5000 meetrit vaid pool merepinnaga võrreldes. Sellest piirist üleval pool inimene elada ei saa ning seal saab viibida vaid lühikest aega.
Kõrgustõppe haigestumist saab aga ennetada õige aklimatiseerumisega. Oluline on jälgida seda, et mäkketõus ei oleks liiga kiire, Tähtis on ka kõrgus, kus magatakse. Mõistlik samm tavamatkajale on magamine mitte kõrgemal kui 500 meetrit eelmise ööbimiskoha kõrgusest. Kõrguste võtmise tempo valikul tuleb olla pigem ettevaatlik ja juua piisavalt vett. Kui kõrgustõppe haigestumise tõenäosus on suur, on soovitav pidada ennetavalt nõu oma perearstiga.
Esmaabipakk
Reisile minnes on arukas võtta kaasa väike esmaabikomplekt. Standardseid, enim vajaminevaid esmaabitarbeid sisaldavaid pakikesi müüakse enamikes matka- ja reisitarvete kauplustes. Elementaarne esmaabikomplekt peaks sisaldama järgmist: termotekk, hädaolukorra vile, pealamp või tikud, steriilsed sidemed, desinfitseerimisvahend, väikesed käärid, pintsetid, nõel ning ravimid peavalu ja kõhulahtisuse vastu. Omast kogemusest, haigusloost või rajatüübist tulenevalt saab seda sisu/nimekirja veel täiendada või muuta.
Hädaabinumbrid
Hädaolukorras tuleb teada selle riigi hädaabi telefoninumbrit, kus viibite. Euroopas on see alati 112, kuid Ameerika Ühendriikides nt. 911. Paljudes muudes maailma riikides on 112 ja 911 samuti enimlevinud hädaabinumbriteks.
Hädaabinumbrile helistades saate kohe ühenduse sihtkohariigi ametliku hädaabiteenistusega. Samuti on oluline hoida enda läheduses andmed enda reisi- ja tervisekindlustuse kohta. Nii säästad hädaolukorda sattudes palju aega ja vaeva.
