Samarkandi amatsoonid

Fotol vasakul Aziza, paremal Kutbiya.

Reisides on öömajades saadava teenuse kvaliteet vägagi oluline. Asukoht, puhtus, ruumide suurus, voodi mugavus, konditsioneeri olemasolu, toidu kvaliteet, võõrustajate suhtumine, nende suhtlemisoskus, silmaring jne. Palju detaile, mis lõppeks oluliseks osutuvad ja kogemuse kujundavad.
Samarkandi külastamist planeerides tegin öömaja valides tavapäraselt korraliku kodutöö ja viisin me reisiseltskonna vahvate õdede duo juhitavasse külalistemajja Samarkandi kesklinnas. See oli õnnestunud lask otse märklaua keskpunkti!

Kutbiya on hariduselt saksa keele tõlk, kes tegutses giidina juba NSVL aegadel. Aziza on aga diplomeeritud ajalooõpetaja, kes alustas tööd giidina peale Usbekistani iseseisvumist.
Peale NSVL’i lagunemist ja riigi iseseisvumist oli elu Usbekistanis keeruline. Majandus oli nõrk ning sissetulekud väikesed. Välisturistide hulk riigis kahanes drastiliselt ning see puudutas valusalt ka õdede sissetulekuid. Tegusate inimestena ei jäänud Kutbiya ja Aziza aga “valget laeva” ootama, vaid otsustasid tegutseda. Alustuseks asuti 1996.a. pakkuma turismigruppidele toitlustust oma kodus. Tagasiside klientidelt oli väga positiivne, mis andis julgust teha järgmised sammud. Ühekaupa võeti ette tubade renoveerimine ning kodu ümberehitamine ja 1998 a. alustati ametlikult majutuse pakkumisega.
Äri edenedes ühinesid õdede äriga nende nõod ja lisaks veel mitmeid töökaid naisi lähikonnast. Tänasel päeval moodustavad nad ühtse ja sõbraliku “naiskonna”, kes kõik oma külaliste nimel parimas mõttes “nahast välja poevad”. Raskusest lookas hommikusöögilaual on rikkalik valik värskelt ahjust tulnud maitsvaid pagaritooteid, suus sulavaid mahlaseid puuvilju, salateid jms ning järgmise päeva hommikusöök pole kunagi eelmise korra koopia.
Meie seltskonna jaoks väljendus võõrustajate pillav külalislahkus lisaks veel aga paljus, mida kõike siin ära kirjeldada ei jõua. Olgu see siis soovituste andmine, transpordi korraldamine või mägimatkal lõhki rebenenud matkapükste parandamine, mille jaoks nad elu lõpuni meeles püsiva lõbusa lahenduse leidsid. See lahendus on nii efektne, et uusi matkapükse ma enam osta ei taha ja olen siiralt kurb, kui stiilselt lapitud püksid ühel hetkel jalas ära kuluvad 🙂
Tänasel päeval on õdede juhitav külalistemaja nagu roheline oaas keset lõõskava päikese poolt kuumaks köetud iidset Samarkandi. Ruudukujulise planeeringuga, suure sisehooviga hoone südameks on suur ja lopsakas rohelusse uppunud aed. Sinna istutatud puud-põõsad ja lilled moodustavad tiheda ning lopsaka “sisemetsa”, mis varjab silma eest hoovi teises küljes toimuva ja pakub palava ilmaga võimalust nautida puudevilu jahedust ning varju.

Sealviibimise ajal õnnestus mul meie võõrustajatega korduvalt eri teemadel juttu lobiseda ja need jutuajamised olid eranditult huvitavad ning sisukad. Kutbiya ning Aziza on mõlemad väga laia silmaringiga, maailmas toimuvast huvitatud ja hästi informeeritud naised. Puudutagu see siis ajalugu, poliitikat või muid päevakajalisi teemasid. Ja seda mitte ainult nende lähipiirkonnas, vaid kogu maailmas. Eriti üllatas mind tõik, et ka väikese Eesti poliitikud ei ole nende jaoks sugugi tundmatud. Eraldi toodi välja endine Eesti president Kersti Kaljulaid ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeoleku kõrge esindaja Kaja Kallas, kelle veenvat tööd rahvusvahelisel areenil õed imetlevad ja toetavad.
Kesk-Aasia reisi planeerides mõtlesin korduvalt sellele, milline on piirkonna suhtumine käimasolevasse Vene-Ukraina sõtta, Venemaasse, Euroopasse ning kollektiivsesse Läände laiemalt. Tõele au andes eeldasin, et Vene inforuum domineerib piirkonnas üsna tugevalt ja üldistades võib öelda, et nii see ka on. Seega olin esialgu oma seisukohtade avaldamisega ettevaatlik, kompasin pinda ning püüdsin saada pihta sellele, milline on minu vestluskaaslas(t)e meelsus.

Meie vahvad võõrustajad võtsid poliitika teemadel aga kiiresti julgelt sõna ning mõistsid Venemaa sõja Ukraina vastu üheselt hukka. Vähe sellest, sõja puhkedes tegid nad seda ka avalikult oma Booking.com kontol, kuhu nad toetuse märgiks Ukraina lipuga foto üles laadisid. Selle teo sisuliseks mõistmiseks on oluline teada, et Kesk-Aasia riigid üldiselt ning Samarkandi piirkond eriti on üheks vene turistide meelis sihtkohaks. Ja seda eriti nüüd, mil paljud riigid Venemaa kodanikke turistidena oma riiki üldse ei lubagi. See julge tegu ei jäänud märkamata ka Venemaal ning kohalike putinistide seas, kus ajakirjandus ja turismisektor söakate õdede äri vastu desinformatsioonikampaania algatasid. Kampaania sisu väänas tegelikkust, omistades õdedele avaldusi ja silte, millel puudus tegelik alus. Eesmärk oli ikka see, et õdede äri põhja lasta ja vene turistid mujale öömajale saata.
Oluline on siinjuures märkida, et õed olid ka päriselt valmis, et nende vastu suunatud valesüüdistused päädivadki sellega, et nad peavad oma külalistemaja uksed turistide puuduse tõttu sulgema. Õnneks nii siiski ei läinud. Tänasel päeval jagub külalistemajja kliente kenasti, kuid vene turistide arv on tõsi küll oluliselt vähenenud.

Alates 1996.a. on õdede külalistemaja võtnud vastu tuhandeid rändureid, kes Samarkandi kesklinna vaiksel tänaval asuva majutusasutuse külalislahkust tunnustanud ja nautinud on. Seal käinuna ning vahvate õdede erakordset külalislahkust ja abivalmidust kogenuna saan ma väga hästi aru, miks nende külalistemaja nii kõrgelt hinnatakse ja sinna ikka ning jälle tagasi tullakse.

Inimesed, kultuurid, tavad ja traditsioonid ning usuline taust võivad olla erinevad, kuid ühised väärtused ning soov olla avatud ja vastastikku lugupidav loovad niivõrd tugeva silla, et muu ei loe ega häiri. Suur tänu teile armsad, helged ja särtsakad õed – Samarkandi amatsoonid!

#reisidesjuhtubasju