Fotol Madis ja Ann koos seotud rekvisiitidega.
Lõpuks ometi Rooma
Oktoobris 2023 õnnestus meil õega lõpuks teoks teha tema ilus mõte viia meie kunstihingega emake tema neli aastat ootel olnud juubeli kingituse reisile ajaloost, arhitektuurist ning kunstist tiinesse Rooma linna. Esialgne plaan oli teha see teoks ema juubeli aastal 2019, kuid mitmetel eri põhjustel (peamiselt koroonapandeemia) ei olnud see varem võimalik.
Ema oli veetnud juba paar nädalat Saksamaal elava õe pere juures ning nii saabusid nad sealt Rooma kahekesi koos juba 12. oktoobri ennelõunal.
Minu lennuk maandus Ciampino lennuväljal 12. oktoobril loetud minutid enne veerand üheksat õhtul. Kuna reisisin vaid salongipagasiga, leidsin end peale lühikest-kiiret jalutuskäiku Ciampino esisest bussipeatust. Peagi lisandus sinna rahvast juurde.
Bussireis
Minu oodatud bussi astus lisaks minule veel vaid üks noorem brünett naisterahvas. Minu küsimuse peale pileti ostmise soovi kohta raputas umbkeelne bussijuht pead ning suunas mind energiliselt kätega vehkides oma “cockpiti” juurest edasi bussi keskpaiga poole. Korraga lausus bussi sisenenud brünett eesti keeles, et bussi keskpaigas asuva makseterminali abil saab vist maksta. Naeratasin ning kohmasin midagi vastuseks. Hea meel oli ka, et kaasmaalasega ühte bussi sattusin.
Ja siis läks lahti
Otsisin välja oma pangakaardi ning teostasin viipemakse. Eestlannast kaasreisija tegi sama ning tema pangakaartki oli täpselt sama – “Swedbanki oranž”. Märkisin selle fakti oma kaasreisijale ära, lisades sinna juurde veel repliigi vahvast kokkusattumisest ühise bussisõidu kohta. Terase inimesena oli ta märganud aga enamatki. Nimelt seda, et meie salongikohvrid olid identsed Wengeri tooted. Alustasime vestlust ning peagi selgus, et meie mõlema kohvri saamise lugugi oli sama – omaaegne Rimi kampaania. Naersime ja imestasime, et kui palju kokkusattumusi.
Veidi aja pärast sain teada, et Ann’i ja minu lõpp-peatused üüratus Roomas olid üksteisest vaid kahe peatuse kaugusel. Aina paremaks läks!
Olles juba mõnda aega vestelnud, küsisin ühel hetkel Ann’i Rooma tuleku põhjuse kohta. Ann teatas, et nad otsustasid tema Austrias elava õega tulla kolmekesi oma ema sünnipäevakingituse reisile Rooma … … …
Selle peale vajus minu “sahtel” bussi põrandani lahti. Kogu senine kokkusattumuste jada tundus olevat kolmanda järgu Bollywoodi “hiti” käsikiri, kuid oli ometigi päris elu.
Teatasin Ann’ile enda Rooma tuleku põhjuse, misjärel meie naeru- ning imestamise seeriad võimsa ja väärilise jätku said.
Loomulik lõppakord
Kõike eelnevat arvesse võttes on ilmselt ootuspärane, et lendasime Eestisse tagasi sama lennuga ja lennujaama sõites kohtusime me loomulikult ka ühes täiesti suvalises Rooma bussipeatuses.
Tõeliselt imestama paneb aga see, et me kusagil Rooma linnas seigeldes kokku ei põrganud … ei saagi siiani aru, kuidas see niimoodi läks …
Kogu toimunu taaskord kategooriast “REISIDES JUHTUB ASJU”
